See peatükk õpetab sõjapidamise tarkust, mis seisneb taganemises ja kaitsepositsioonil olemises. Tark sõjaväelane väldib otsest vastasseisu, käitub nagu tal poleks vahendeid ega vaenlast. Kõige suurem oht on vaenlase alahindamine, sest see viib kaotsiminevad meie kõige väärtuslikuma.
Key Concepts
兵
不敢
哀者胜
Cite This Chapter
Laozi, Tao Te Ching, Chapter 69, "Sõjapidamise tarkus", laotzu.ai: https://www.laotzu.ai/et/chapters/69/
Classical Chinese, translation, and AI reflection are shown separately; cite this chapter URL for references.
Sõjanduse keeles öeldakse: ma ei julge olla ründajaks, vaid hoian end kaitsepositsioonil; ma ei julge edasi minna ühegi tolli võrra, vaid taganegu jala võrra. Nii liigutakse nagu poleks teed, tõstetakse käsi nagu poleks käsi, heidetakse nagu poleks vaenlast, kantakse relva nagu poleks relva. Õnnetus pole suurem kui vaenlase alahindamine — vaenlase alahindamine viib peaaegu kaduma mu kalliskivid. Niisiis, kui kaks armeed kohtuvad, võidab see, kes kannatab.
Sügav mõtisklus
Millest see peatükk räägib?
See peatükk õpetab sõjapidamise tarkust, mis seisneb taganemises ja kaitsepositsioonil olemises. Tark sõjaväelane väldib otsest vastasseisu, käitub nagu tal poleks vahendeid ega vaenlast. Kõige suurem oht on vaenlase alahindamine, sest see viib kaotsiminevad meie kõige väärtuslikuma.
Kuidas see minuga seostub?
Elus on oluline mõista, et alati ei peaks olema ründaja. Taganemine ja kaitsepositsioon võivad olla tugevamad kui pea ees minek. Kui ma alahindan oma vastaseid või takistusi, kaotan ma oma enesekindluse ja tugevuse.
Mida peaksin täna tegema?
Täna, kui tunned survet olukorras, vali kaitsepositsioon ja lase teistel esimesena sammu astuda. Alahinda olukorda ja inimesi enda ümber, kes võivad sulle õnnet tuua.
A master of the art of war has said, 'I do not dare to be the host (to commence the war); I prefer to be the guest (to act on the defensive). I do not dare to advance an inch; I prefer to retire a foot.' There is no calamity greater than lightly engaging in war.
AI Modern
Sõjanduse keeles öeldakse: ma ei julge olla ründajaks, vaid hoian end kaitsepositsioonil; ma ei julge edasi minna ühegi tolli võrra, vaid taganegu jala võrra. Nii liigutakse nagu poleks teed, tõstetakse käsi nagu poleks käsi, heidetakse nagu poleks vaenlast, kantakse relva nagu poleks relva. Õnnetus pole suurem kui vaenlase alahindamine — vaenlase alahindamine viib peaaegu kaduma mu kalliskivid. Niisiis, kui kaks armeed kohtuvad, võidab see, kes kannatab.
Minu mõtisklus
What does this chapter inspire in you? How will you apply it?
