Chapter 37

Tee on alati mittetegutsemine

道常无为而无不为。侯王若能守之,万物将自化。化而欲作,吾将镇之以无名之朴。无名之朴,夫亦将无欲。不欲以静,天下将自定。
Tee on alati mittetegutsemine, ja ometi ei jää midagi tegemata. Kui vürstid ja kuningad suudaksid seda hoida, muutuksid kõik asjad iseenesest. Kui nad muutuvad ja soov äratuleb, rahustan ma selle nimeta lihtsuse läbi. Nimeta lihtsuses kaob ka soov. Soovimatuses saavutatakse tasane olek ja maailm asub ise paigale.

Sügav mõtisklus

Millest see peatükk räägib?

See peatükk õpetab, et tee toimib läbi mittetegutsemise – laskmata asjadel toimuda nende oma loogika järgi. Kui vürstid ja kuningad suudaksid hoida seda printsiipi, muutuks kõik iseenesest. Kui inimlik soov siiski tekib, tuleb selle vastu astuda nimeta lihtsuse ja soovimatusega. Lõppude lõpuks saavutatakse tasane olek ja maailm asub ise paigale.

Kuidas see minuga seostub?

Elus on hetki, mil ma tunnen kiusatust asju sundida ja kontrollida. See peatükk meenutab mulle, et tihti on kõige targem pausi pidada ja asjadele ruumi anda. Ma mõistan, et mittetegutsemine ei ole loobumine, vaid hoopis oskus lasta asjadel oma õigel ajal arenema.

Mida peaksin täna tegema?

Täna ma valin ühe olukorra, kus ma tahan midagi sundida, ja lükkan selle tegemise edasi. Ma istun maha, hingan sügavalt ja lasen asjal minna oma kurssi, jälgides, mis juhtub. Kirjutan üles, mida ma märkasin.

Seotud peatükid

Minu mõtisklus

What does this chapter inspire in you? How will you apply it?

Ask Laotzu About This Chapter Full chat →