Chapter 23

Vaikne kõne on loomulik

希言自然。故飘风不终朝,骤雨不终日。孰为此者?天地。天地尚不能久,而况于人乎?
故从事于道者,道者同于道,德者同于德,失者同于失。同于道者,道亦乐得之;同于德者,德亦乐得之;同于失者,失亦乐得之。信不足焉,有不信焉。
Vaikne kõne on loomulik. Tugev tuul ei kesta terve hommiku, äkiline vihm ei kesta terve päeva. Kes seda teeb? Taevas ja maa. Taevas ja maa ei suuda kesta kaua – kuidas siis inimene? Seepärast: kes tegutseb kooskõlas Tao'ga, see ühtib Tao'ga; kes elab vooruse järgi, see ühtib vooruse järgi; kes on kadunud, see ühtib kadumusega. Kes ühtib Tao'ga, selle juures Tao kahevleb; kes ühtib voorusega, selle juures voorus kahevleb; kes on kaotanud, selle juures kaotus kahevleb. Kui usaldust napib, tekib usaldamatus.

Sügav mõtisklus

Millest see peatükk räägib?

See peatükk õpetab, et liialdamine ja sõnade üleküllus ei ole loomulikud. Tugevad tuuled ja äkilised vihmasood ei kesta iial – ka taevas ja maa alluvad muutustele, mida nemad ise ei suuda alal hoida. Kõik, mis on vastuolus loomuliku vooga, ei kesta. Kes elab kooskõlas Tao'ga, saab osa Tao' headusest; kes elab vooruse järgi, saab osa voorusest; kes on tee kaotanud, see jääbki kaotatuks. Usalduse puudus toob endaga kaasa usaldamatuse.

Kuidas see minuga seostub?

Selles peatükis näen oma kajastust – tihti räägin liiga palju, püüdes end keerulistes olukordades kehtestada. See peatükk meenutab mulle, et vaikus ja rahulikkus on võimsamad kui sõnade tulv. Ma mõistan, et kui ma ei suuda olla tõeline ja jään iseendaga ebakõlbuliseks, siis ka teised ei saa mind usaldada. Mu enda sisemine ebakindlus kajastub välismaailmas.

Mida peaksin täna tegema?

Täna püüan olla vaikne ja kuulata, selmet rääkida. Kui tekib soov midagi agaralt selgitada või veenda, peatun ja lasen hetkel mööduda. Oman oma sõnade üle kontrolli ja lasen asjadel juhtuda nende loomulikus rütmis.

Seotud peatükid

Minu mõtisklus

What does this chapter inspire in you? How will you apply it?

Ask Laotzu About This Chapter Full chat →